7. detsembril kell 17 peab dotsent Ago Pajur Tartu ülikooli Eesti ajaloo rahvusprofessuuri ja Rahvusarhiivi koostöös sündinud loengusarja "Keerdkäigud" raames Rahvusarhiivi peahoones loengu 28. novembri 1917. aasta Maanõukogu otsusest.

Enamlaste oktoobripöörde läbi kujunes Eestis senisest täiesti erinev olukord, mis sundis tõsiselt mõtlema tulevikule. Vaid päev pärast riigipööret olevat Jaan Poska öelnud: „Nüüd ei jää muud üle, kui Eesti iseseisvaks kuulutada“. Eesti seadusliku rahvaesinduse, Maanõukogu, vanematekogu leidis pärast põhjalikke arutlusi, et Maanõukogu peab kokku astuma ja ütlema tuleviku kohta oma kaaluka sõna. Samal ajal jõudsid uued isehakanud valitsejad, enamlased, järeldusele, et Maanõukogu tuleb laiali saata. Säärases olukorras kogunesid Maanõukogu saadikud 28. novembril Toompea lossi Valgesse saali ja langetasid ajaloolise otsuse, kuulutades Maanõukogu ainsaks kõrgema võimu kandjaks Eestis. Tagantjärele on seda otsust tõlgendatud eestlaste enesemääramisena, Venemaast lahku löömisena ja Eesti riigi sünnina. Samas jäi tegelik võim ka pärast 28. novembrit Vene armee relvadele tuginenud enamlaste kätte ning Maanõukogu sai uuesti koguneda alles aasta pärast.

Rahvusarhiivi peahoone asub aadressil Nooruse 3, Tartu.

Lisainfo:
Tõnu Tannberg
Tartu ülikooli Eesti lähiajaloo professor
5228790
tonu-andrus.tannberg [ät] ut.ee

Pariisis, Inimese Muuseumi suures saalis esitleti 04. detsembril raamatut Inimese Muuseumi ekspeditsioonidest Setomaale aastatel 1937-1938.  Raamatu koostajad ja toimetajad on Inimese Muuseumi endine peavarahoidja Tatiana Benfoughal, Venemaa Etnograafiamuuseumi Loode-Venemaa ja Baltimaade  osakonna juhataja Olga Fišman ning Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti juhataja Heiki Valk. Eesti poolelt osales raamatu  Missions de Musé de l’Homme en Estonie: Boris Vilde & Leonide Zouroff au Setomaa (1937-1938) väljaandmisel ka Seto Instituut. Viis aastat väldanud projekt teostati osapoolte vahel  sõlmitud rahvusvahelise koostöö lepingu raames.

Enam kui 860 leheküljelise, rohkete piltidega raamatu temaatika on vahetult seotud ekspeditsioonidega, mille eesmärgiks oli talletada setode ja Petserimaa venelaste kultuuripärandit. Samuti käsitleb teos välitööde ajaloolist konteksti ja tagamaid. Allikapublikatsioonidest väärivad esiletoomist kaks Leonid Zurovi pikka aruannet: ülevaade Setomaal tehtud töödest ja nende taustast ning Setomaa looduslikest pühapaikadest. Viimane sisaldab ka üksikasjalikud kirjeldused Miikse Jaanikivi juures 1937. ja 1938. aasta jaanipäeval toimunud rahvakogunemistest, ohverdamistest ja ravimisest. Raamatu juurde kuuluval CD-l on avaldatud kõik ekspeditsioonidest säilinud allikmaterjalid. Setomaal käisid Inimese Muuseumi lähetusel arheoloogilisi ja etnoloogilisi välitöid tegemas kaks vene emigranti – kirjanik Leonid Zurov ning Tartus elanud ja õppinud Boris Vilde, Prantsusmaa vabastusliikumise üks algatajaid.

Välitöömaterjale kommenteerivad 35 saateartiklit Eesti, Venemaa ja Prantsusmaa teadlastelt Setomaa arheoloogia, etnoloogia, rahvausundi, keele ja kohanimede, samuti ekspeditsioonide tagamaade ja läbiviijate kohta. Üheteistkümnest eesti autorist on viis – Paul Hagu, Nikolai Laanetu, Karl Pajusalu, Heiki Valk ja Ergo-Hart Västrik – seotud Tartu Ülikooliga.

Neljapäeval, 6. detsembril tutvustatakse raamatut Pariisis UNESCO peakorteris, UNESCO Eesti alalise esinduse poolt korraldatava näituse „Seto naiste peakatted“ avamisel.

Raamat ilmub identse sisuga peatselt ka eesti ja vene keeles.

Lisainfo: Heiki Valk

Ajaloo ja arheoloogia instituut
Arheoloogia kabineti juhataja

heiki.valk [ät] ut.ee

58451490

Teema: Teadus

Tartu ülikool teatab kurbusega, et meie seast lahkus 23. detsembril ootamatult rektor Volli Kalm.

Volli Kalm sündis 10. veebruaril 1953. aastal Vändras. Ta lõpetas 1976. aastal Tartu ülikooli geoloogia eriala. 1984. aastal kaitses Kalm geoloogiakandidaadi kraadi tööga "Formation, composition and usage of glaciofluvial deposits in Estonia". 1988 – 1989 oli ta järeldoktorantuuris Alberta ülikooli geoloogiaosakonnas.

Tartu ülikoolis asus Volli Kalm tööle 1986. aastal lektorina. 1998-2003 oli ta Tartu ülikooli õppeprorektor. Alates 2012. aastast on professor Volli Kalm Tartu ülikooli rektor. Tema teine ametiaeg algas tänavu 1. juulil.

Volli Kalmu on autasustatud 2005. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

Kogu ülikoolipere sügavaim kaastunne on sel pühadeajal rektori perega. Me langetame leinas pea.

Volli Kalm (10. veebruar 1953 – 23. detsember 2017)

Laupäeval, 23. detsembril kustusid Tartu Ülikooli peahoone valgete sammaste ümber põimitud säravad jõulutuled. Peahoone kella all süüdati musta leinalindiga küünal. Ülikool on ootamatult kaotanud oma väärika juhi, Eesti teadus ja kõrgharidus julge ja targa eestkõneleja ning Eesti riik rahvuslikult meelestatud rahvusvahelise haardega haritlase, rektor professor Volli Kalmu.

Volli Kalm sündis 10. veebruaril 1953 Vändras. Pärast Vändra keskkooli lõpetamist astus ta Tartu Ülikooli ning lõpetas 1976. aastal geoloogia eriala. Seejärel oli ta aspirantuuris Eesti Teaduste Akadeemia geoloogia instituudis. 1984. aastal kaitses ta geoloogiakandidaadi kraadi ja asus 1986. aastal lektorina tööle Tartu Ülikooli bioloogia-geograafia teaduskonna geoloogia instituudis. 1988. aastal suundus ta Alberta Ülikooli järeldoktorantuuri. 1992. aastal valiti ta Tartu Ülikooli geoloogia professoriks. Volli Kalmu teadustegevus oli suunatud paleokliimale, mandrijäätumiste paleogeograafiale ja kronoloogiale, sedimentoloogiale ja geoarheoloogiale.

Aastatel 1998–2003 oli ta Tartu Ülikooli õppeprorektor. 2012. aastal valiti Volli Kalm Tartu Ülikooli rektoriks. Tänavu suvel, alustades teist ametiaega rektorina, võis ta rahulolevalt tõdeda, et tugevnenud on Tartu Ülikooli positsioon nii rahvusülikoolina kui ka rahvusvahelise teadusülikoolina, õppe- ja teadustöö ning ettevõtlikkusega tegelemine on paremini lõimunud ja erialade vaheline koostöö kasvanud. Volli Kalmu juhtimise all on Tartu Ülikool rahvusvahelistes edetabelites tõusnud 200 koha võrra. Ta ei võtnud kogu au endale, vaid rõhutas, et edu on tulnud tänu ülikooli kõikide töötajate pühendunud tööle ja varem tehtud tarkadele otsustele.

Volli Kalm pidas väga oluliseks ülikooli rahvusvahelist koostööd ja nähtavust. 2016. aastal sai Tartu Ülikool tema juhtimisel teadusülikoolide võrgustiku The Guild liikmeks, tänavu valiti Kalm ka selle juhatuse liikmeks. Tal oli tugev usk, et partnerlus maailma tippülikoolidega võimaldab Tartu Ülikoolil kujundada Euroopa teaduspoliitikat ning kasvatada ülikooli võimekust. The Guildi ülikoolide juhid on järelehüüetes nimetanud Kalmu visionääriks ja oluliseks teejuhiks kogu Euroopa parimate teadusülikoolide võrgustikule. Tänavu novembris valiti Volli Kalm Thbilisi Riikliku Ülikooli audoktoriks.

Samasuguse vastutustundega nagu rahvusvahelisse töösse suhtus Kalm ka Tartu Ülikooli missiooni teenida oma riiki ja rahvast. «Koht edetabelis ei saa olla ülikooli arendamise ainus ja peamine eesmärk, kuna rahvusülikoolina on meie ülesanded edetabelites mõõdetavast märksa laiemad, näiteks eestikeelse õppe, teaduskeele ja rahvusteaduste ning kultuuri arendamine, eesti haritlaskonna kasvatamine,» märkis Kalm hiljuti Sirbile antud intervjuus.

Kevadel toimunud rektorivalimiste käigus küsiti Volli Kalmult, mis on tema elu suurim saavutus. Ta vastas: «Elu suurim saavutus on minu pojad ja minu panus ülikooli juhtimisse tema väga erinevatel tasanditel. Suurim teadussaavutus on Kirde-Euroopa mandrijäätumiste ajalise ja ruumilise leviku ning sellega seotud klimaatiliste tsüklite väljaselgitamine ja seitsme kaitstud doktoritöö juhendamine.»

Volli Kalm oli juhina nõudlik ja sirgjooneline. Pikaajaliste eesmärkide seadjana võttis ta ette ulatuslikke reforme ja kavandas suuri muutusi. Volli Kalm on aidanud reformida Eesti teadusrahastuse süsteemi, ta osales Eesti Teadusagentuuri loomises ning oli selle esimene juht. Tartu Ülikooli rektorina viis ta lõpule pikka aega kavandatud ülikooli juhtimis- ja struktuurireformi. Rektorite Nõukogus oli tema sõnal oluline kaal. Tema panust Eesti eri nõuandvates ja otsustuskogudes hinnati kõrgelt.

Tema suunamisel on uuendatud ülikooli õppekavad ja saavutatud positsioon Baltimaade suurima ettevõtete ja avaliku sektori arenduspartnerina. Tema aktiivsel osalusel toimus Eesti teadusasutuste konsolideerimise protsess, mille ühe osana liitub ülikooliga juba lähipäevil Tartu Observatoorium ja Eesti Biokeskus.

Väga oluline oli Volli Kalmu jaoks tulevaste õpetajate koolitamine. Küllap mängis siin rolli seegi, et ta oli õpetaja poeg. Kevaditi aulas lõpetajatele diplomeid jagades rõhutas rektor alati, et kõige tähtsamat tööd hakkavad tegema need, kes suunduvad kooli õpetajaks. Volli Kalmu annetuse abil toetatakse igal aastal ühte õpetajakoolituse üliõpilast.

Oma teise ametiaja üheks tähtsamaks ülesandeks pidas ta akadeemilise karjäärimudeli uuendamist. Detsembris jõuti vastu võtta akadeemiliste töötajate uued ametijuhendid. Tal oli südamel nii doktorantidele elamisväärse sissetuleku tagamine kui ka teenekatele töötajatele väärika vanaduspensioni võimaldamine. Pooleli jäi uue IT- ja ettevõtlusmaja Delta rajamine, mille valmimise eest ta koos linnajuhtidega vankumatult seisis.

Rektor Volli Kalmu pühendumus, sihikindlus ja töövõime on eeskujuks paljudele. «Jääme teda mäletama kui ausat inimest, kellel olid selged seisukohad, keerutamata väljendusviis, nõudlikkus, kursisolek ja hooliv tähelepanu ülikooli kõigi valdkondade suhtes. Temale sai kindel olla,» meenutab üks tema kolleege. «Kogu Volli töise elu võib võtta kokku ühe lausega: lühim tee kahe punkti vahel on sirge tee ja see tee sai laotud täpselt ja tugevalt. Seevastu vabadel hetkedel, mida Volli oma üliõpilaste ja kolleegidega jagas, oli sirgjoonelisus unustatud, kas seigeldes mägedes või matkates maakodu lähedal asuvas soos,» mäletab lahkunud rektorit teine lähedane kolleeg.

Volli Kalm olevat oma nime saanud ema Leida lemmikvennalt Voldemarilt, keda kodus kutsuti Volliks. Onu viidi Siberisse ning ta suri seal külma tõttu, sest andis oma palitu kellelegi, kes külmetas veel rohkem. Volli Kalm rääkis onu osavõtlikkusest austuse ja imetlusega. Volli Kalm lahkus justkui sümboolselt oma onu Voldemari 115. sünniaastapäeval.

Volli Kalmu elulõng katkes ülekohtuselt vara. Oma elu jooksul jõudis ta aga väga palju ära teha, olles sealjuures ka oma perele pühendunud armastav isa ja abikaasa. Tunneme sügavat tänutunnet suure töö eest, mida professor Volli Kalm teadlase ja rektorina ülikooli ja Eesti kõrghariduse, teaduse ja ühiskonna heaks on teinud.

Volli Kalmu ärasaatmine toimub laupäeval, 30. detsembril kell 11 Tartu Ülikooli aulas. Aula uksed on avatud alates kella 10.30st. Ärasaatmistalitusele aulas järgneb muldasängitamine Raadi kalmistul ja mälestusõhtu ülikooli ajaloomuuseumi Valges saalis. Peahoone fuajees saab teha sissekandeid järelehüüderaamatusse, see võimalus on ka Tartu Ülikooli koduleheküljel.

Sügavas leinas langetame pea lahkunud rektori mälestuseks ja avaldame kaastunnet lähedastele.

Järelehüüe ilmus 27. detsembri 2017 Postimehes.

Tartu ülikooli senat valis 27. detsembril 2017 erakorralisel istungil ühehäälselt rektori kohusetäitjaks professor Tõnu Lehtsaare.

Lehtsaar ütles oma kõnes senatile, et tema peamine eesmärk ülikooli rektori kohusetäitjana on tagada stabiilsus ja tuua majja uus rektor. "Hoiame ülikooli töös. Küsisin täna hommikul rektoraadi koosolekul ka kõikidelt rektoraadi liikmetelt, kas nad on nõus oma ametis jätkama. Ma ei oodanud neilt vastust kohe, kuid sain neilt kinnituse, et läheme koos edasi,"ütles ta.     

Tõnu Lehtsaare volitused rektori kohusetäitjana algasid tänasest ja kestavad maksimaalselt ühe aasta, kuid mitte kauem kui 23. detsembrini 2018.

Rektori valimiste toimumise aja ja korra otsustab ülikooli nõukogu.

Alates selle aasta jaanuarikuust ilmub Eesti rahvusringhäälingu kodulehel igal kolmapäeval üks lühivideo, mis toob vaatajateni huvitavaid fakte ja arhiivikaadreid Eesti ajaloost. Nende lugude autoreiks on Tartu ülikooli ajalooringi tudengid, kel kulus kogu möödunud suvi Eestile väärtusliku sünnipäevakingi tegemiseks.

Lühilugude seeria „Minevikuminutid“ avas läinud kolmapäeval ilmunud video 1920. aastate rahareformist, mil ühiskonnas toimus tuline arutelu selle üle, kuidas peaks Eestis käibele tulevat uut raha nimetama. Järgnevad lood räägivad näiteks erilisematest spordisaavutustest, suurtest rahvuskujudest ja kurioossematest sündmustest Eesti ajaloos.

Videote loomisel pani käe külge ülikooli 22 ajalootudengit ja vilistlast, lisaks toetasid neid oma teadmistega õppejõud.

„Minevikuminutite“ projektijuhi Marie Kõiveri sõnul said entusiastlikud noored sellega hea kogemuse nii arhiiviallikate otsimiseks, allikakriitiliseks mõtlemiseks kui ka populaarteadusliku lühiteksti koostamiseks. „Just kõige nooremate tudengite puhul on hea meel näha, kuidas nad on selle poole aasta jooksul erialaselt arenenud ning saanud juurde enesekindlust, et jätkata teiste projektide ja õppekavaväliste erialaste tegevustega,“ sõnas Kõiver.

„Arvestades, et nii ERR kui ka tudengid tegelesid selle projektiga kõigi teiste tegemiste kõrvalt, on esimese loo tähtajaks valmimine suurepärane tulemus ja midagi rohkemat oleks raske tahta,“ tunnustas tudengeid ka Tartu ülikooli ajalooringi esimees Toivo Kikkas.

Kuna videosari on valminud sünnipäevakingiks, on kõigi lugude läbivaks jooneks positiivsus ja inspiratsioon. „Mõni lugu on nii tobe, et lihtsalt ajab naerma, mõni aga teeb uhkeks, et meil selline ajalugu on,“ rääkis Kõiver.

Igal kolmapäeval ilmub ERRi kodulehelüks uus video 52 loost koosnevast sarjast, moodustades lõpuks väärtusliku kogu, mis pakub haaravat vaatamist igale eestlasele. Juba on videote kohta huvi tundnud ka üldhariduskoolid, et kasutada neid õppematerjalina.

Lisainfo: Toivo Kikkas, TÜ Ajalooringi esimees, 5235674, utajalooring [ät] gmail.com

Algaval kevadesemestril pakub kunstide keskus kõigile üliõpilastele võimalust osaleda ligi 40 ainekursusel, millest seitseteist toimuvad ka inglise keeles.

Kursused on eri valdkondadest: visuaalkunstid, muusika, filmikunst, tants, eneseväljendus, käsitöö ja multimeedia. Samuti jätkub kevadel vabade kunstide professor Peeter Lauritsa loengusari „Metsik esteetika“.  Täiendusõppijatena on kursustele oodatud ka kõik huvilised väljastpoolt ülikooli. Mitmed kunstide keskuse ained sobivad väga hästi ka õpetajatele ja teiste elukutsete esindajatele. 

Lisaks ainetele, kus suur rõhk on loometööl (nt „Improvisatsiooniline joonistamine“ või „Õlimaal“), on valikus kursuseid, mis keskenduvad kunstide analüüsile. Raivo Kelomehe ja Heie Treieri kursus käsitleb 20. saj lõpu ja 21. saj alguse läänemaailma kunsti, vaadeldes kunsti muutumist teaduse, maalikunsti, fotograafia, arhitektuuri, filmi, video ja elektrooniliste kommunikatsioonitehnoloogiate ristumispunktidel. Teistlaadset lähenemisnurka pakub aga Soome kunstnik Matti Vanio seminaride sari „Kunsti vaadeldes“, kus kunstnikuga külastatakse galeriisid ja näituseid, et mitme erineva nurga alt kunstnike teostesse süveneda.

Eri suundadega kursuseid leiavad ka muusikahuvilised, kellel on võimalik tutvuda nii muusika loo ja analüüsiga ning arendada improvisatsioonioskusi eri instrumentidel või saada esmaseid praktilisi teadmisi helitehnoloogiast lihtsama helirežii koostamiseks.

Käsitöökursused keskenduvad nii pärimusele, jätkusuutlikkusele kui ka disainile. Sügissemestril tutvustas Triin Amur tudengitele moetööstuse telgitaguseid ja probleeme ning kevadsemestril jätkatakse praktilise tööga ja disainitakse ning õmmeldakse prügi ehk moetööstuse jääke. Sarnaselt rõivatööstusele uurib Kristina Rajando kursus pärimusliku nahatöö s(t)aatust kõrvuti tööstusliku nahatööga ning tutvustab nahatöö meetodeid ja töövahendeid ajaloost tänapäevani.

Kunstide keskus soovib üliõpilastele pakkuda kursuseid, mis toetavad nende erialaõpinguid, sillates kunste ja teadusi.

Kunstide keskuse koduleheküljelt leiab kõikide kursuste täpsemad kirjeldused. Tudengid saavad kursustele registreeruda õppeinfosüsteemis kuni 11. veebruarini. Täiendusõppijad saavad täita avalduse, mis on leitav koduleheküljelt koos täpsema infoga.

Lisainfo:
Margot Must
Kunstide keskuse koordinaator
506 3686 (3686)
//margot.must [ät] ut.ee/">margot.must [ät] ut.ee

TÜ arheoloogia osakord andis äsja välja Eesti arheoloogia aastakirja Tutulus uue numbri. Tegu on laiale lugejaskonnale suunatud arheoloogiaajakirjaga, mis ilmub alates 2012. aastast ning annab ülevaate vastava aasta jooksul Eesti arheoloogias toimunust.

Uue numbri kaanelugu räägib Vastseliina linnuse juurest leitud vägivallaohvrite ühishauast; juttu on uutest seisukohtadest läänemeresoomlaste päritolu kohta, mõistatuslikest pronkskaussidest, ülikooli peahoone kõrval olnud Maarja kiriku matustest, Kadrioru laevavrakist leitud hiidnaha konserveerimisest, päästekaevamiste köögipoolest, mulluste välitööde tulemustest ja paljust muust. Numbris on ka kolm lugu väljaspool Eesti praegust piiri toimunud uurimistöödest: uutest väljakaevamistest Ida-Setomaal Irboskas, Läti kirdenurgas Aluliinas ehk Alūksnes ning Karjalas.

Väljaanne, mis sisaldab valdavalt Tartu autorite originaallugusid, tutvustab arheoloogiat kui teadusharu, samuti selle uurimissuundi ja -meetodeid, aga ka uute arheoloogiliste kaevamiste tulemusi ja põnevaid leide. Tutulus püüab äratada ja suurendada huvi arheoloogia ja Eesti vanema ajaloo kohta ning aitab mõista, mida arheoloogid teevad, kuidas töötavad, milliseid uusi teadmisi nende töö annab ja kuidas selle teadmiseni jõutakse.

Tutulust annab välja Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia osakond, huvilistele on aastakiri müügil müügil Jakobi 2 valvelauas. Ülevaade Lehepunkti müügipunktidest ja lisainfost ajakirja kodulehel.

Lisainfo: Heiki Valk, Tartu ülikooli arheoloogia vanemteadur, 737 5653, heiki.valk [ät] ut.ee

Prof. Valter Langi raamatu "Läänemeresoome tulemised" esitlus TÜ kunstimuuseumis 26. jaanuaril kell 16.00.

Eesti ja Soome on tähistamas oma riigi sajandat aastapäeva. Meie rahvaste ja keelte ajalugu on aga tunduvalt pikem, ulatudes esiajaloo hämarusse. Kes me oleme, kust me tuleme – vastamaks nendele ja teistele seesugustele küsimustele ongi kirjutatud käesolev raamat.

„Läänemeresoome tulemised“ on haarav sissevaade eesti rahva ja teiste läänemeresoome rahvaste kujunemisloo senisesse uurimisse ning uutesse teooriatesse. Kui varem oletati, et esimesed läänemeresoomlased jõudsid Läänemere randadele viis tuhat aastat tagasi või isegi juba esimese maa­hõive käigus üksteist tuhat aastat tagasi, siis millal tegelikult tuldi? Kuidas erinevate teadusalade sümbioosis saab seesuguseid tulemisi üldse kindlaks teha? Milles need väljenduvad? Kuidas on mõjutanud meie ettekujutusi etnogeneesist uued avastused vana DNA uurimises, ajaloolises keele­teaduses, arheoloogias? Ja kuidas nende uute teadmiste valguses tuleks mõista algläänemeresoome kultuuri ja keele väljakujunemist, arengut ning hilisemat hargnemist eraldi läänemeresoome rahvasteks, kultuurideks ja keelteks?

Raamatus esitataksegi uus kompleksne tõlgendus meie idast tulemise ja eestlaseks saamise kohta. Tulemise diskursus on autori käsitluses laiem tavapärasest, hõlmates peale ruumilise ja ajalise kulgemise ka sisemist muutust, kellekski saamist. Sest etnogenees, rahvaste kujunemise protsess, ei tähenda ju üksnes rändeid ühest paigast teise, vaid samavõrd ka paljusid teisi muutumisi, nagu bioloogiline ja kultuuriline segunemine, keelelaenud, keelevahetused jms. Tegu on väga keerulise ja dünaamilise nähtusega, mille analüüs peaks pakkuma huvi kõikidele meie rahva kujunemisloost huvitatuile.

Info: Valter.Lang [ät] ut.ee

Tartu ülikooli germanistika osakond avas 2018. aasta jaanuaris koostöös Göttingeni Georg Augusti ülikooliga ning DAADi (Deutscher Akademischer Austauschdienst) toel uue doktorantuuriprogrammi.

Vladimir Admoni doktorikooli toel on aastas kuni kuuel doktorandil võimalik Sur-Place-stipendiumi toel astuda doktorantuuri või saada (lisa)toetust oma senistele doktoriõpingutele (stipendiumi kestus doktorandi kohta kuni kolm aastat), samuti on igale doktorandile ette nähtud kaasjuhendaja Saksamaalt (Göttingeni ülikooli germanistika instituudist).

Doktorantidel ja nende Tartu-poolsetel juhendajatel on kuni kaks kuud aastas võimalus ennast täiendada Göttingenis. Lisandub hulk saksakeelseid kollokviume, töötubasid, seminare ja konverentse Tartus, kus doktorantidel ja nende juhendajatel on võimalik osaleda.

Admoni doktorikool on avatud kõigile Tartu ülikooli doktorantidele, erialast olenemata, nt. ajaloolastele, kirjandusteadlastele, folkloristidele, teoloogidele, lingvistidele, filosoofidele ja teistele, kelle doktoritöö teema on seotud saksa keele, kirjanduse ja kultuuriga (või ka nende seotusega Eesti ja/või Läti kultuuriga).

Info doktorantuuriprogrammi kohta kodulehelt. 

Lisainfo:
Silke Pasewalck
germanistika osakonna juhataja, saksa kirjanduse dotsent
silkep [ät] ut.ee

1. veebruaril kell 17 peab dotsent Ago Pajur TÜ Eesti ajaloo rahvusprofessuuri ja Rahvusarhiivi koostöös sündinud loengusarja „Keerdkäigud“ raames Rahvusarhiivi peahoones loengu Eesti Vabariigi väljakuulutamisest.

Iga riigi tähtsaim riiklik püha on iseseisvuspäev – päev, mil saavutati omariiklus. Samas on see päev enamasti kokkuleppeline ja tuleneb ajaloolisest traditsioonist. Tegelik iseseisvumine ei piirdu ühe ajahetkega, vaid on pikem protsess, mis sisaldab mitmeid tähtsündmusi. Nõnda on lugu ka Eestis. Põhimõtteline otsus Eesti iseseisvaks kuulutada langetati erakondade esindajate nõupidamisel 1. jaanuaril 1918. Kuid otsuse teostamiseks kulus veel nelikümmend päeva, mis olid täis lootusi, kartusi, kõhklusi ja otsustavust.

Millele loodeti ja mida kardeti? Millised võimalused olid sada aastat tagasi õhus? Kas ajalugu võinuks minna sootuks teistsugust rada? Miks tähistame iseseisvuspäevana 24. veebruari? Keda tunnustatakse Eesti Vabariigi "ämmaisandatena" ja kes on jäänud unustuse hõlma? Samalaadseid küsimusi võib esitada veel ja veel, kusjuures paljudel juhtudel puudub ühene vastus.

Rahvusarhiivi peahoone asub aadressil Nooruse 3, Tartu.

Rahvusarhiivi ja Tartu ülikooli Eesti ajaloo rahvusprofessuuri koostöös ette valmistatud avalik loengusari analüüsib ja mõtestab Eesti iseseisvumisprotsessi olulisi murrangusündmusi, meie omariikluse alusdokumente ning sel ajal ajalooareenil tegutsenud isikute valikuid tollaste poliitiliste olude keerdkäikudes.

Lisainfo:
Tõnu Tannberg, Tartu Ülikooli Eesti ajaloo professor, 5228790, tonu-andrus.tannberg [ät] ut.ee

5.-9. veebruarini toimuv seitsmes humanitaarteaduste doktorantide talvekool toob Tartusse sadakond üliõpilast ja paarkümmend tippteadlast eri riigist ning kutsub osalejaid üles kriitiliselt arutlema faktide ja meetodite seoste üle eri humanitaardistsipliinide vaatepunktist.  

Tartu ülikooli humanitaarteaduste doktorantide talvekooli “Fact and Method: data, borders and interpretation” üks peakorraldajatest, Kristin Kuutma sõnab, et talvekooli valdkondlikult mitmekülgsete loengute ühine lähtekoht ongi see, milliseid uurimismeetodeid selles protsessis kasutatakse: millised on eri distsipliinide meetodid, et eristada, sõnastada, analüüsida ja tõlgendada fakte?  “Fakt on definitsiooni järgi infokild, mis esitab objektiivset reaalsust. Kuid akadeemilises maailmas valitseb teaduslike tõdede paljusus. Teadlased tõlgendavad fakte ja teadmisi pidevalt, tõe mõiste muutub ja paradigmad vahetuvad,” selgitab Kuutma.

Talvekooli loengutes keskendutakse erinevatele teemadele – migratsioon Süüria näitel, prügi ringlus kunstis ja sotsiaalvõrgustikes, afektiivne reaktsioon informatsioonile, faktide töötlus mereteaduses, võõrkeele omandamine.  

Lisaks loengutele toimuvad doktorantidele ka seminarid ning praktilisi oskusi edendavad töötoad. Talvekooli loengud toimuvad Jakobi 2-226 ning on kõigile huvilistele avatud.

Talvekoolis esinevad Gregory Alles (McDanieli kolledž), Ernst van Alphen (Leideni ülikool), Ewa Dąbrowska (Birminghami ülikool), Paul Hoyningen-Huene (Leibnizi ülikool Hannoveris, Zürichi ülikool), Jüri Kivimäe (Toronto ülikool), Ann Komaromi (Toronto ülikool), Annika Rabo (Stockholmi ülikool), Tarmo Soomere (Eesti teaduste akadeemia, Tallinna tehnikaülikool).

Töötube viivad läbi Alberto Acerbi (Eindhoveni tehnikaülikool), Monica Gonzalez-Marquez (Aacheni ülikool), Abel Polese (Tallinna ülikool), Jennifer Spenader (Groningeni ülikool), Anna Zawadzka (Poola teaduste akadeemia).

Talvekooli täpsem kava on leitav kodulehelt: http://doktorikool.humanitaarteadused.ut.ee/winter-schools

Doktorantide talvekooli korraldab Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool (KTKDK) koostöös Keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooliga (KFSDK).

Üritust finantseerib Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA).

Lisainfo:
Anastasiya Astapova anastasiya.astapova [ät] ut.ee,
Ann Veismann ann.veismann [ät] ut.ee

Tartu Ülikooli arheoloogia professoril ja Eesti Teaduste Akadeemia liikmel, 26. jaanuaril 2018 oma 60. sünnipäeva tähistaval Valter Langil ilmus äsja uus monograafia  „Läänemeresoome tulemised“.

„Läänemeresoome tulemised“ (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018, 320 lk) on haarav sissevaade eesti rahva ja teiste läänemeresoome rahvaste kujunemisloo senisesse uurimisse ning uutesse teooriatesse.

Kui varem oletati, et esimesed läänemeresoomlased jõudsid Läänemere randadele viis tuhat aastat tagasi või isegi juba esimese maahõive käigus üksteist tuhat aastat tagasi, siis millal tegelikult tuldi? Kuidas erinevate teadusalade sümbioosis saab seesuguseid tulemisi üldse kindlaks teha? Milles need väljenduvad? Kuidas on mõjutanud meie ettekujutusi etnogeneesist uued avastused vana DNA uurimises, ajaloolises keeleteaduses, arheoloogias? Ja kuidas nende uute teadmiste valguses tuleks mõista algläänemeresoome kultuuri ja keele väljakujunemist, arengut ning hilisemat hargnemist eraldi läänemeresoome rahvasteks, kultuurideks ja keelteks?

Raamatus esitataksegi uus kompleksne tõlgendus meie idast tulemise ja eestlaseks saamise kohta. Tulemise diskursus on autori käsitluses laiem tavapärasest, hõlmates peale ruumilise ja ajalise kulgemise ka sisemist muutust, kellekski saamist. Sest etnogenees, rahvaste kujunemise protsess, ei tähenda ju üksnes rändeid ühest paigast teise, vaid samavõrd ka paljusid teisi muutumisi, nagu bioloogiline ja kultuuriline segunemine, keelelaenud, keelevahetused jms. Tegu on väga keerulise ja dünaamilise nähtusega, mille analüüs peaks pakkuma huvi kõikidele meie rahva kujunemisloost huvitatuile.

Lisainfot raamatu kohta leiab Tartu Ülikooli Kirjastuse kodulehel.

16. veebruaril kell 11–15 toimub Jakobi 2 õppehoones humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna tudengite praktika- ja töömess. Kohal on praktikapakkujad üle Eesti, näiteks Tallink Grupp AS, Eesti Rahva Muuseum, Tartu linnavalitsuse kultuuriosakond, Rahvusarhiiv ja paljud teised.

Päeva jooksul on võimalik kuulata inspireerivaid ettekandeid tudengite ja asutuste varasematest praktikakogemustest ja sellest, kuidas minna välismaale praktikale. Lisaks on võimalik osaleda töötubades, kus jagatakse näpunäiteid, kuidas tööintervjuuks ette valmistuda või kuidas leida endale sobiv praktika- ja töökoht.

Kella 11–15ni on avatud messiala, kus ettevõtete ja asutuste esindajad tutvustavad praktika sooritamise võimalusi ning selgitavad oma ootusi tulevastele töötajatele. Praktikapakkumisi on ka välistudengitele, sest nii mõnedki ettevõtted võimaldavad praktikat läbi teha ka muudes keeltes.

Rohkem infot ajakava ning messil osalevate organisatsioonide kohta leiab kodulehelt: https://humanitaarteadused.ut.ee/et/praktikamess

* Kavas võib toimuda muudatusi.

Lisainfo:
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekanaat
Jakobi 2-118
737 5341
hv.dekanaat [ät] ut.ee

lmunud on ajakirja Ajalooline Ajakiri õigusajaloo erinumber (No 2/3, 2017), mis käsitleb õigusemõistmist Eestis ning siinseid õigusemõistmisega seotud institutsioone ja isikuid alates Rootsi suurvõimuperioodist kuni 1940. aastani.

Numbri koostajad on TÜ õiguse ajaloo professor Marju Luts-Sootak ja õiguse ajaloo ja rooma õiguse dotsent Hesi Siimets-Gross.

Varasema perioodiga tegelevad uurimused keskenduvad Tartu Rootsi-aegse õuekohtu menetluse ja õigusallikate analüüsile rahvusvahelises kontekstis ja võrdluses Rootsi riigi teiste provintsidega ning Svea õuekohtuga (Heikki Pihlajamäki, Marju Luts-Sootak) ning isiku vabadust puudutavatele kohtuprotsessidele Eestimaa provintsi kohtutes (Katrin Kello, Hesi Siimets-Gross).

Katre Kaju ülevaade ühest 1667. aastal alguse saanud kohtuprotsessi materjalist näitab, et kohtutoimikud võivad lisaks juriidilistele dokumentidele sisaldada ka huvipakkuvaid haridus- ja kirjandusloolisi materjale.

20. sajandi algust puudutavad artiklid käsitlevad Eesti naisjuristide kohtunikuks pürgimise võimalusi (Merike Ristikivi, Marju Luts-Sootak ja Heli-Triin Räis), soolise võrdõiguslikkuse küsimust Eesti Vabariigi põhiseadustes ja riigikohtu praktikas (Marelle Leppik) ning kohtunike ametisse valimise kriteeriume nn vaikiva ajastu Eesti Vabariigis (Hannes Vallikivi).

Kõik artiklid on kättesaadavad ka TÜ avatud juurdepääsuga publitseerimisplatvormil.

Lisainfo:
Anu Lepp
Ajaloolise Ajakirja toimetaja
anu.lepp [ät] ut.ee

Tartu ülikool ootab alates tänasest, 1. veebruarist nii Eesti kui ka välisriikide õppureid kandideerima 22 ingliskeelsele õppekavale. Lisaks algas täna vastuvõtt eestikeelsele magistriõppekavale infotehnoloogia mitteinformaatikutele.

Ingliskeelsed õppekavad, mille vastuvõtt täna algas, ei ole suunatud vaid rahvusvahelistele tudengitele. Kandideerima on oodatud kõik, kes otsivad võimalust õppida rahvusvahelises keskkonnas, et seeläbi avardada oma maailmapilti ning panna juba varakult alus mitmekesisele suhtlusvõrgustikule. Enamik õppekohtadest on ingliskeelsetel õppekavadel kaetud sihtstipendiumitega, tänu millele on õppimine tudengi jaoks tasuta.

Tartu ülikooli õppeprorektor Anneli Saro märkis, et ingliskeelsed õppekavad tekitavad Eestis tihti vastandlikke reaktsioone. „Ühed näevad selles ohtu eestikeelsele kõrgharidusele, teised jälle rõhutavad rahvusvahelistumise plusse: võimalusi õppida multikultuurses seltskonnas, kaasata õppetöösse parimaid välisõppejõude ja -üliõpilasi ning tõsta õppetöö kvaliteeti,“ tõdes ta.

Tartu ülikoolis õpib sel õppeaastal 1200 välistudengit, see on 9% kõigist TÜ üliõpilastest. Anneli Saro sõnas, et kuna Tartu ülikooli ingliskeelsed õppekavad konkureerivad rahvusvaheliste õppimisvõimalustega üle kogu maailma, ei saa ülikool teha õppekvaliteedis mingit allahindlust. „Meie ingliskeelsed õppekavad on suurepäraseks hüppelauaks ka rahvusvahelise karjääri arendamisel,“ lisas ta.

Tartu ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma sõnul on näha, et kevadine kandideerimisaeg võib noortes tekitada segadust, sest paljudel juhtudel tuleb kandideerida olukorras, kus gümnaasiumi või kõrgkooli lõpetamine seisab alles ees.

„Kuna soovime nii Eesti kui ka väliskandidaate vastu võtta samadel alustel ja ühistes pingeridades, siis sel kevadel kesk- või kõrgharidust omandavaid noori ootame kandideerima jooksvate õppetulemustega. Lõpetamist kontrollime sel juhul alles juuni lõpus,“ sõnas Kaldma. „Julgustan juba praegu ülikooli veebis meie õppekavadega tutvuma ning loomulikult ka kandideerima.“ Ta lisas, et küsimuste korral võib igal ajal pöörduda ülikooli vastuvõtutalitusse.

Ingliskeelsetele õppekavadele toimub Tartu ülikoolis vastuvõtt vaid kevadisel vastuvõtuperioodil. Kõigil õppekavadel tuleb kandideerimiseks esitada ingliskeelne motivatsioonikiri, lisaks arvestatakse vastuvõtul eelmise õppeastme õpitulemusi ning osadel õppekavadel tuleb sooritada ka sisseastumiseksam. Avalduse ja lisadokumendid kandideerimiseks saab esitada elektroonselt sisseastumise infosüsteemis (SAIS).

Magistriõppesse kandideerimise viimane päev on 15. märts ning bakalaureuseõppesse kandideerimiseks 15. aprill. Ingliskeelsetele õppekavadele kandideerimine ei piira suvel eestikeelsetele õppekavadele kandideerimist. Ingliskeelsete õppekavade ja neile kandideerimise kohta leiab täpsemat infot Tartu ülikooli kodulehelt.

Praktiline info

• Enamikel ingliskeelsetel õppekavadel on vähemalt pooled õppekohtadest kaetud sihtstipendiumiga, mis võimaldab üliõpilasel õppida tasuta.
• Ingliskeelsele õppekavale kandideerimise eelduseks on vähemalt B2-tasemel inglise keele oskus. Seda saab tõendada inglise keele riigieksamiga või erinevate rahvusvaheliste testidega. Samuti on veebruaris-märtsis võimalik sooritada inglise keele test TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledžis.
• Eestis kõrgkooli lõpetanud või sel aastal lõpetavad üliõpilaskandidaadid saavad ingliskeelsetele magistriõppekavadele avalduse esitada kuni 15. märtsini SAIS-is. Ingliskeelsetele bakalaureuseõppe õppekavadele kandideerimiseks on SAIS avatud 15. aprillini.
• Lisaks ingliskeelsetele õppekavadel toimub vastuvõtt ka eestikeelsele magistriõppekavale infotehnoloogia mitteinformaatikutele.
• Magistriõppesse vastuvõtust teavitatakse kandidaate hiljemalt 15. mail, bakalaureuseõppesse vastuvõtust hiljemalt 15. juunil.

Lisainfo:

Anneli Saro, TÜ õppeprorektor, 737 6201, anneli.saro [ät] ut.ee

Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee

Aastatel 1937 ja 1938 toimusid Setomaal Inimese Muuseumi arheoloogilised ja etnoloogilised välitööd, mida tegid kaks vene emigranti – idee algataja kirjanik Leonid Zurov ning Tartus elanud ja õppinud Boris Vilde.

Neljapäeval, 15. veebruaril kell 16.15 esitletakse TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia osakonnas (Jakobi 2) nende välitööde tulemusi kajastavat raamatut „Inimese Muuseumi ekspeditsioonid Eestisse: Boris Vilde ja Leonid Zurov Setomaal (1937-1938)“, mille koostajad-toimetajad on Tatiana Benfoughal (Pariis), Olga Fišman (Peterburi) ja Heiki Valk.

Suures raamatus (790 lk) ja selle veebipõhistes lisades avaldatakse kõik neist ekspeditsioonidest Prantsusmaal säilinu – kirjalikud materjalid (olulisemad eesti keelde tõlgitult), fotod ja kogutud esemed. Erilist märkimist väärivad kaks Zurovi aruannet – ülevaated Setomaal tehtud arheoloogilistest välitöödest ja nende taustast ning Setomaa looduslikest pühapaikadest.

Ekspeditsioonimaterjalidele lisanduvad 35 saateartiklit eesti, seto, vene ja prantsuse uurijatelt Setomaa arheoloogia, etnoloogia, rahvausundi, keele ja kohanimede, samuti välitööde tagamaade kohta. Eesti poolseteks autoriteks on Arvis Kiristaja, Heiki Valk, Mare Aun, Karl Pajusalu, Paul Hagu, Ergo-Hart Västrik, Mare Piho, Ahto Raudoja, Nikolai Laanetu, Ljubov Grušina ja Irina Belobrovtseva.

Raamat, millest on identse sisuga versioonid ka vene ja prantsuse keeles, on valminud Prantsusmaa Loodusmuuseumi / Inimese Muuseumi, Tartu Ülikooli, Venemaa Etnograafiamuuseumi ja Seto Instituudi koostöös. Eri maade uurijate kohati erinevad, kuid üksteist täiendavad lähenemised aitavad paigutada Leonid Zurovi ja Boris Vilde kogutud materjalid – Zurovi arheoloogiliste materjalide koopiad asuvad ka meie arheoloogiaarhiivis – laiemasse teaduslikku konteksti.

Oodatud on kõik huvilised, mõistagi ka tudengid.

26. veebruarist kuni 2. märtsini on humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna uksed avatud kõigile, kes huvituvad magistriõppest. Magistrinädala raames saab külastada arvukalt avatud loenguid ning kuulata erinevate õppekavade tutvustusi.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas on kokku 18 magistriõppe kava, neist 13-le saab õppima tulla mistahes erialalt. Vajalik on vaid bakalaureusekraadi olemasolu (või sellele vastav kvalifikatsioon).

Eeldusaineteta magistriõppekavad:

• Ajalugu
• Etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia
• Euroopa keeled ja kultuurid (inglise keeles)
• Filosoofia (inglise keeles)
• Folkloristika ja pärandirakendused (inglise keeles)
• Kirjandus- ja teatriteadus
• Kultuurikorraldus, (avatud ülikool)
• Religiooniuuringud ja teoloogia
• Semiootika ja kultuuriteooria
• Semiootika (inglise keeles)
• Tõlkeõpetus

Viljandi kultuuriakadeemias:

• Kunstide ja tehnoloogia õpetaja (tehnoloogiaõpetuse õpetaja, käsitöö ja kodunduse õpetaja, nutikate tehnoloogiate õpetaja, ettevõtlusõpetaja), (avatud ülikool)
• Pärandtehnoloogia

Ingliskeelsetele õppekavadele lõpeb avalduste esitamine 15. märtsil. Eestikeelsetele õppekavadele saab avaldusi esitada 20. juunist 1. juulini.

Rohkem infot õppekavade ning sisseastumistingimuste kohta saab küsida vastava õppekava instituudist või uurida Tartu Ülikooli kodulehelt.

Õpi mõistma keeli, ühiskondi ja kultuure humanitaarteaduste magistriõppes!

* Magistrinädala keskel, 28. veebruaril toimub Tartu ülikooli lahtiste uste päev ka bakalaureuseõppest huvitatutele.

Lisainfo:
hv.dekanaat [ät] ut.ee
737 5341

Tartu ülikooli tänasel Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud kontsertaktusel kuulutati pidulikult välja kolme stipendiumi laureaadid. Ernst Jaaksoni stipendiumi pälvis Sander Pajusalu, esimest korda välja antud Peeter Tulviste mälestusstipendium anti üle Ester Orasele ja Balti riikide keelte stipendium Milda Dailidėnaitėle.

Ernst Jaaksoni stipendiumi laureaadi Sander Pajusalu uurimistöö fookuses on haruldaste geneetiliste haiguste molekulaardiagnostika. Pajusalu on pannud aluse uute geneetiliste haiguste leidmisele ja selgitamisele ning võimaldanud oma uurimistööga täpsustada sadade patsientide diagnoosi. See on andnud tuge patsientide ja nende lähedaste nõustamisele ning otsesele ravile. Stipendium, mille suurus on 18 000 eurot, võimaldab noorel teadlasel rahastada järeldoktorantuuri projekti alustamist USA-s Yale’i ülikoolis. Sander Pajusalu soovib seal arendada uusi bioinformaatilisi analüüsimetoodikaid, mis aitaksid muu hulgas mõista pärilike haiguste molekulaarpatoloogilisi mehhanisme.

Sander Pajusalu soovitaja professor Joel Starkopfi sõnul on värske stipendiaat näidanud ennast sihikindla ja võimeka kolleegina. Seda tõestab ka tema erakordne saavutus, kui ta pärast arstiõppe cum laude lõpetamist kaitses nii doktoriväitekirja kui ka lõpetas residentuuri vanuses alla 30 aasta.

Ernst Jaaksoni stipendium on Eesti üks suurimaid üliõpilasele või teadurile antavaid erastipendiume. Mälestusstipendiumiga soovitakse toetada välismaal kraadiõppes õpinguid või teadusuuringuid jätkavaid Tartu ülikooli doktorante, teadureid ja õppejõude.

Peeter Tulviste 5000 euro suuruse stipendiumi laureaadi Ester Orase teadustöö peamine suund on muistne toidukultuur. Analüütilise keemia meetodeid kasutades saab iidsetesse toidunõudesse ladestunud biomolekulide kaudu tuvastada neis kunagi valmistatud toite. Saadud tulemused kõnelevad ühest küljest muinasaegsest toidumenüüst, kuid nende põhjal on võimalik teha järeldusi ka tollaste majandamisviiside ja nende muutuste, sotsiaalsete normide ja käitumistavade, aga ka väliskontaktide kohta.

Professor Ivo Leito sõnul on Ester Oras suurepärane näide uue aja teadlasest, keda ei saa lahterdada konkreetsesse teadusvaldkonda ega liigitada isegi mitte reaal- või humanitaarteadlaseks. Ta uurib objekte, nähtusi ja seoseid valdkonnaüleselt, kasutades vajadust mööda nii humanitaar-, ühiskonna- kui ka reaalteadustest pärit meetodeid.

Balti riikide keelte stipendiumi laureaat kuulutati viie finalisti hulgast välja alles tänasel aktusel. 2000-eurone stipendium anti üle Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse magistrandile Milda Dailidėnaitėle. Laureaat uurib oma magistritöös kohafunktsiooni väljendamise võimalusi eesti ja leedu keeles. Ta on eesti keele oskuse omandanud Vilniuse ülikoolis, läbides eesti ja leedu keele bakalaureuseprogrammi, ning jätkas eesti keele ja keeleteaduse õpinguid Tartu ülikoolis. Dailidėnaitė andekus ja sihikindlus on teinud temast kolme Balti riigikeele suurepärase valdaja.

Konkursi ühe korraldaja, Tartu ülikooli eesti ja leedu keele õppejõu Tiina Katteli sõnul on Milda Dailidėnaitė äärmiselt motiveeritud tudeng, kes eristus oma sihikindluse poolest juba Vilniuse ülikoolis õpinguid alustades. Dailidėnaitė oli sõnastanud kindla eesmärgi õppida esmalt ära eesti keel ning seejärel läti keel, et neid teadmisi edaspidi oma elus rakendada. Kattel kinnitas, et stipendium on laureaadi pika ja tulemusrikka töö väärikas tunnustus ning igati ära teenitud.

Balti riikide keelte stipendiumi (nn kolme rektori stipendiumi) on 2017. aastal asutanud Tartu, Läti ja Vilniuse ülikooli rektorid ning seda antakse välja kordamööda: tänavu Eestis, järgmisel aastal Lätis ja seejärel Leedus. Stipendiumile saavad kandideerida nende kolme ülikooli kõikidel õppekavadel ja -astmetel täiskoormusel õppivad üliõpilased, kes valdavad ühte Balti riikide keelt tasemel C1 ning teisi keeli vähemalt tasemel A2. Konkursil pööratakse erilist tähelepanu kandidaatide suulise ja kirjaliku väljenduse oskusele.

Tartu ülikooli 23. veebruari kontsertaktus on järelvaadatav UTTV lehel.

Lisainfo: Triin Vakker, Tartu ülikooli sihtasutuse juhataja, 5554 0773, triin.vakker [ät] ut.ee
Kristi Kerge, Tartu ülikooli rahvusvahelise koostöö juht, 529 7677, kristi.kerge [ät] ut.ee